Võlaorjusest vabanemisest

Hoiukassad eestKõigepealt tuleks vaadata pikka perspektiivi: kas soovitakse lihtsalt võlgadest vabaneda korraks või soovitakse pikaajaliselt edaspidi paremini elada?

Esimese variandi puhul on fookus kitsalt laenude tagasimaksmisel, kuid see ei anna kindlust ega võimalusi edaspidiseks. Mis saab siis kui laenud tagasi makstud? Kas siis hakkab kõik otsast peale (mis lõppeb taaskord võlaorjuses) või tehakse seekord midagi teisiti? Kui teisiti, siis mida teisiti ja miks?

Võtmeküsimus on MIKS? Võib-olla on hea ja mugav elada “võlaorjuses”. Käid tööl, saad palka, maksad tagasi eelmisi laene, kuu keskel võtad mõne uue ja jälle otsast peale… Selleks, et mugavustsoonist välja tulla on vaja tugevat motivatsiooni ehk põhjust. Seda põhjust ei saa mina Sulle ette öelda, kuid Sa pead selle leidma! Ilma tugeva põhjuseta võin Sulle praktiliselt garanteerida, et satud esimeste raskuste tulekul tagasi vanale rajale…

Hoiukassad tagantSelleks, et saavutada muutusi, tuleb muuta harjumusi. Kuid millised harjumused on senisest kasulikumad? Robert Kiyosaki räägib oma raamatus “Rikas isa, vaene isa” selliste harjumuste kujundamisest. Ta pakub välja: Muretse endale 3 hoiupõrsast. Igale hoiupõrsale sea eesmärk: Heategevuseks, Säästmiseks, Investeerimiseks. Hakka iga päev panema raha igasse hoiupõrsasse. Kui palju raha? Küsimus ei ole summa suuruses, vaid harjumuse kujundamises. Iga kord kui paned kasvõi ühe krooni igasse põrsasse mõtled vähemalt korraks – ma pean tegema heategevust, ma pean säästma, ma pean investeerima. Seega võid alustada ühest kroonist päevas, mis teeb ca. 100 krooni kuus. Kui see tundub liiga lihtne, liigu 10 kroonini päev, edasi 100 krooni päev, 1000 krooni, 10000 krooni jne. Summa suurus pole samas oluline, oluline on harjumuse kujundamine. Isa kasutan sama lähenemist, kuid pangakontodega – iga kuu palga ja muude sissetulekute laekudes kannan 30% kolmele eraldi pangaarvele. 10% heategevuse kontole, 10% säästude kontole, 10% investeerimise kontole. Sealt edasi kasutan raha juba vastavlt seatud eesmärgile.

Edasi käin läbi viiskümmend soovitust Eesti Päevalehe artiklist ja kirjutan juurde Rich Dad filosoofiast lähtuva mõtte.

1. Ärge võtke kiirlaenu vs. Võta laenu siis, kui see toob Sulle rohkem raha sisse kui välja viib
Rich Dad ütleb, et olemas on head laenud ja halvad laenud. Head laenud toovad raha Sinu taskusse. Halvad laenud viivad raha Sinu taskust välja. Seetõttu pole küsimus selles, mis tüüpi laenuga on tegemist või mis on laenu intress – kas laenu on mõtet võtta või mitte sõltub sellest, mida selle laenurahaga ostetakse ja kas see ostetav asi pakub edaspidi sissetulekut (tegemist on varaga) või ostetav asi tekitab tulevikus väljaminekuid (tegemist on kohustusega).

2. Kaaluge kaua vs. Vaata raha liikumise suunda ja otsusta selle põhjal
Kiiresti ja kaua on suhtelised mõisted. Tuleks lähtuda millestki konkreetsemast. Laenu tasub võtta alati vara ostuks. Teadlikult tasub laenu võtta ka kohustuse ostuks. Kaaluda tasub, kuid otsutada saab ka kiiresti, kui Sa tead mida teed.

3. Ärge püüdke olla naabrist parem
Näed parem välja ja lähed eikuhugi…

4. Arvutage hoolega
Intressi tuleb teada. See on võrdluse alus. Oluline pole ainult laenumakse suurus vaid eelkõige intressi suurus. Intress on ainus, mis võimaldab võrrelda erinevaid laenutooteid adekvaatselt. Samuti tuleb teada kuidas intress kujuneb – fikseeritud intress kogu laenuperioodiks on midagi muud kui EURIBOR + x%, sest EURIBORi osa muutub aja jooksul teadmata suunas…

5. Lugege hoolega
Leping on täitmiseks. Kui muidu ikka aru ei saa, siis tasub kaasata jurist. Kindlasti ei tohiks allkirjastada midagi millest pole aru saadud, parem juba loobuda lepingust. Siinkohal tasuks ära märkimist, et tegelikult on õige / hea aeg laenamiseks siis kui raha polegi (veel) vaja. Sellisel juhul on piisavalt aega ja võimalust laenuandjatega läbi rääkida.

6. Muudke elustiili
Säästmine on vaid osa, pikaajaliselt paremat elu soovides tuleb asuda ka investeerima ning teha heategevust. Võtmeküsimus on MIKS? Miks Sa tahad muutust? Millist muutust ja kui kauaks täpselt?

7. Loobuge emotsioonidest
Kõrged emotsioonid viivad madala rahandusliku IQni. Emotsioonide kontrollimine võimaldab vaadata asju selgemalt ning teha paremaid otsuseid. Raha ja emotsioonid tasub lahus hoida… Samas emotsioone on elus kindlasti vaja, kuid neid tasub otsida muudest elu valdkondadest. Sport ja emotsioonid on näiteks minu arvates head kaaslased 🙂

8. Loobuge imesid uskumast
Ime ehk õnn on siis kui kohtuvad võimalus ja teadmised / oskused selle võimaluse ära kasutamiseks. Selleks, et Sinu elus oleks rohkem imesid ja õnne seoses rahaga hakka ennast harima majandusega seotud valdkondades.

9. Uskuge endasse vs. Harige ennast
Puhta usuga ei jõua kaugele… Selleks, et suudaksid enda kokku keeratud jamast välja tulla, pead midagi muutma – muuta saad vaid siis kui oled aru saanud, mis seni valesti on tehtud…
Selleks, et enda majandusalaseid teadmisi tõsta oled teretulnud liituma mõne CASHFLOW klubiga. CASHFLOW klubides inimesed õpetavad teineteist läbi CASHFLOW nimelise lauamängu. Samuti on ametlikes CASHFLOW klubides õppekava ning materjalid, mis aitavad Sul enda majandusliku käitumise kohta esiteks rohkem teada saada ning seejärel ka muutusi teha.

10. Arvutage võlad kokku vs. Pange kogu oma finantseis kokku
25. Tehke eelarve
26. Õppige kokku hoidma
28. Sööge odavamat toitu
Võlgade kokkuarvutamisest on vähe kasu. Vaja on teada ka oma varalist seisu, oma sissetulekuid ja kulusid detailselt ehk kokku tuleks panna Tulude-kulude aruanne ja Bilanss ning seejärel asuda seda vastavalt muutustele elus uuendama. Võlgade kohapealt veel niipalju, et olemas on head võlad ja halvad võlad. Head võlad suurendavad Sinu sissetulekuid ja halvad võlad suurendavad Sinu kulusid.
Kui ükskord on hetkeseis kirja pandud, siis selle põhjalt on lihtne asuda tegema eelarvet ja seekaudu õppida oma kulusid vähendama. Samuti, vähemalt mulle, tundus uskumatu palju ma toidule kulutasin kui olin kuu aega oma kulutusi täpselt järginud… ja seda oli lihtne vähendada -> rohkem kodus söömist ja ise tegemist väljas söömise ja valmistoitude ostmise asemel.

11. Kontrollige iga arvutust
See on hea soovitus… laenufirmad mitte ei tee kogemata vigu, vaid päris teadlikult ja enda kasuks. Õppides Estonian Business Schoolis oli meil Ettevõtte rahanduse loengud. Õppejõud Peep Sillandi palus meil kaasa võtta oma laenugraafikud ning ta ütles, et igal aastal toob mõni tudeng talle laenugraafiku, kus on “kogematta” viga sees. Kalkulaator kaasa kui panka lähed…

12. Intressid järjekorda vs. Maksa kõigepealt ära see, millel on kõige vähem makseid jäänud
Halbade võlgade tagasimaksmine on niigi ebameeldiv… ning hädasti oleks vaja mõnda eduelamust ja positiivset tagasisidet “asjad liiguvad paremuse suunas”. Seetõttu Kim ja Robert Kiyosaki kasutasid ise halbadest võlgadest vabanemiseks järjekord, kus kõigepealt sai tasutud see laen, kus kõige vähem makseid jäänud. Samal ajal maksti edasi ka teiste laenude miinimum makseid. Kui esimene laen tagasi makstud, lisati niiöelda vabaks jäänud raha järgmise laenu maksele jne. Ehk kui meil on näiteks kaks laenu, mõlemad 1000 kroonise tagasimaksega, kuid ühte on jäänud maksta veel 3 kuud ja teist 12 kuud, siis kõigepealt maksa ära see kolme maksega laen ning neljandast kuust alates suurenda teise laenu tagasimakset 2000 kroonini. See lühendab oluliselt selle teise laenu tagasimakse perioodi ning samas dissiplineerib hoidma kulutusi endisel tasemel – jääb ära ahvatlus kulutada nüüd 1000 krooni rohkem kuus (ja võib-olla jõuda uutesse võlgadesse).

13. Ärge tasuge kiirlaenuga laenu
21. Vahetage laenu
Laenu tasub tasuda teise laenuga vaid siis, kui teise laenu intress ehk tingimused on soodsamad kui esimese omad. Igal muul juhul tuleks laenuandjaga läbi rääkida kui tekivad makseraskused. Võimalusi on palju – lihtsaim on põhiosa maksete peatamine mõneks ajaks tasudes vaid intresse – see meeldiks pankadele tegelikult väga, sest iga kord kui tagastad laenu põhiosa peavad nemad leidma kellegi uue, kes selle endale laenuna võtaks. Keerulisem on siis kui ka intresse ei suuda maksta… siis peaks vaatama, kas tegemist on ajutise raskuse või püsivaga… püsiva puhul ei jää muud üle kui asuda vara müüma.

15. Olge aus
17. Pidage lubadustest kinni
Kui lubad maksta, siis maksa. Kui ei saa maksta, siis ütle. Kuidagi ikka saab… kui Sa tunnistad endale, milline on hetke seis ja tahad sellest välja tulla. Ausus on kõige alus, ilma selleta on ülejäänud punktid ükskõik mis kujul mõtetud…
Samuti pea lubadusest kinni või sõlmi uus kokkulepe ENNE kui eelneva täitmata jätad.

14. Hoidke kontakti
16. Olge viisakas
18. Ärge peitke end
20. Makske osade kaupa
46. Säilitage külma närvi
47. Minge kohtusse
48. Võimalik pankrot
Väga raske on inimesele inkassot peale saata või kohtusse anda, kui ta Sinuga suhtleb ja vähemalt osade, kuigi väikeste, kaupa oma võlga tagasi maksab. Seetõttu suhtle, suhtle ja veelkord suhtle laenuandjaga…
Nime paberil on emotsionaalselt väga lihtne inkassole, kohtutäiturile, kohtule vms. üle anda. Ei mingeid emotsioone…
Viisakuse kohapealt Рelementaarne, kas pole? Pole kindlamat viisi saada endale inkassot kaela v̵i kohtukutset kui laenuandja s̵imamine v̵i muul viisil solvamine.
Külm närv on vajalik juba selleks, et üldse teadvustada, mis toimub – tegelikult pole ju asjad nii hullud, kui esialgu võib tunduda. Lõppkokkuvõttes on see vaid raha… ja kõige hullem mis juhtuda saab eraisiku pankrot.

19. Säilitage pabereid
“Pilt annab edasi rohkem kui 1000 sõna” oli üks tarkusetera. Sama on paberiga – paber annab edasi selle mis tegelikult toimus, selgitus sealjuures, eriti kui see veel ka muutub nüansides, ei saa seda edasi anda.

22. Jagage muret
23. Küsige nõu
24. Otsige tasuta õigusnõuannet
Kõige kallim nõu on tasuta nõu. Teil on vaja raskustesse sattudes nõuandeid, kuid esimesel võimalusel otsige HÄID nõuandeid. Ãœks asi on saada välja mingist jamast, kuid teine asi on sellest õppida ja edaspidi vältida samu ämbreid. Selleks on vaja välist tagasisidet – kedagi, kes vaataks Sinu kulude- ja tulude aruannet ning bilanssi ja näitaks näpuga – siin on midagi viga ning selgitaks oma arusaamu ja laseks Sul teha korrektuure.

22. Jagage muret
29. Müüge asju
vs. Müüge asju / teenuseid
Päevalehe artiklis oli soovitatud jagada muret oma tööandjaga ja müüa oma vanu asju… Ãœks kiireim viis sissetuleku tõstmiseks on aga müüa oma teenust näiteks oma praegusele tööandjale. Või asuda müüma hoopis mingeid muid tooteid – erinevad võrkturustusettevõtted on selle tegevuse teinud väga lihtsaks.
Teenuse müümine käib lühidalt nii, et asutad endale osaühingu ja esitad arved senisele tööandjale näiteks kogu senise palgafondi ulatuses. Seda ei saa teha igas valdkonnas, sest tegemist peab olema mitte ainult näiliselt ettevõtlusega vaid ka reaalselt. Samas on seda võimalik ikkagi oluliselt rohkemates valdkondades teha kui seni… Efekt seisneb siis selles, et oma ettevõttest on võimalik teha osa seniseid isiklikke kulutusi ning alles jäänud raha suures osas vaid tulumaksuga maksustatult kätte saada (ilma sotsiaalmaksu, töötuskindlustust jne tasumata). Miinus poolel on jällegi see, et kui ei maksa sotsiaalmaksu, siis pole tulevikus ka erilist pensioni oodata riigilt. Enne kui hakkad siin kirjutatust midagi tegema, konulteeri HEA raamatupidajaga – see isik oskab Sulle rääkida kõigist plussidest ja miinustest ning enamasti ei küsi nad ka esmase konsultatsiooni eest raha, sest nad soovivad Sind edaspidi enda kliendiks, kui Sa otsustad osaühingu asutada.

30. Elekter välja!
31. Piirake sõidukulusid
32. Unustage alkohol ja sigaretid
34. Ostke odav arvuti
35. Kasutage second hand’i kauplusi
Olgem ausad – nõmedad soovitused… kes tahab vaeselt elada? OK, lühiajaliselt võib-olla, kuid pikemas perpektiivis tuleb leida viise kuidas oma sissetulekuid suurendada, mitte liigselt keskenduda säästmisele…
See millele enamiku oma ajast m̵tled, seda ka saad РFOOKUS Рkui m̵tled sissetulekute suurendamisele siis leiad ka viisi, kui m̵tled kuidas odavamalt elada, leiad ka viisi, kuid vaene oled endiselt.

33. Loobuge krediitkaardist
Milles on krediitkaart süüdi? Ma armastan oma krediitkaarti. Maksan täna poes ja tasun pangast alles järgmise kuu kahekümnendal intressivabalt. Lisaks saan veel pangakontoris järjekorras kõige ette (SEB kuldkaart). Nii krediitkaarti kui järelmaksukaarti (kus intress hakkab jooksma kohe peale poes tasumist) tuleb kasutada mõistlikult – probleem pole kaardis, vaid kaardi kasutajas.
Krediitkaart on hea mitmel põhjusel, mille peale esialgu ei mõelda – üks põhjusi miks krediitkaarti omada on krediidiajalugu. Pank näeb, et sa oskad võlgu võtta ja võlgu maksta. Kui tuled kunagi võtma suuremat laenu, näiteks auto või eluaseme või mõne investeeringu ostuks, siis nad saavad Sind juba kindlamalt usaldada ja pakkuda väiksemat intressi ja paremaid tingimusi.

36. Pensionisambad rahaks
Rich Dad filosoofia kohaselt Sa ei peakski pensionisambasse sissemakseid tegema. See on kohustus. Maksad 45 aastat sisse ja võib-olla saad midagi kätte… lisaks võtab pank ca 80% Sinu sissemakstud rahast teenustasudena ära.

37. Kasutage pandimaja
See soosvitus tundub olevat vastuolus esimese soovitusega, kus öeldakse, et ära võta SMS laenu. Ka pandimajades on laenuintress üsna kõrge…

38. Paluge annetusi
Lühiajaliselt võib see ju hädast välja aidata, kuid kui Sa midagi oma raha kasutamise harjumustes ei muuda, siis oled õige pea tagasi olukorras, kus vajad veel lisaannetusi… Samuti tundub mulle, et see võib olla karuteeneks kui keegi annetabki Sulle – tekib tunne, et nii lihtsalt saabki raha: räägi kurb lugu ja tekita kaastunnet. Milleks siis veel midagi muud teha?

39. Kokku hoitu makske kohe ära
Mis on Sinu eesmärk? Kui eesmärgiks on lihtsalt võlgadest vabaneda, siis OK. Samas kui eesmärgiks on jõuda kaugemale ja õppida tekkinud olukorrast, siis tuleks kohe alustada raha kõrvalepanemist säästudeks, investeerimiseks ja heategevuseks. Seda isegi siis, kui võlad ei ole veel tagasi makstud.

40. Otsige aktiivselt lisatööd
41. Minge välismaale tööle

Lisaraha on hea vaid siis kui on selge kuidas seda kasutad. Pikemas perspektiivis ainult lisaraha lisatööst Sind paremasse seisu ei vii – võib isegi hullemasse seisu viia. Miks? Ãœldreeglina kipub inimene seoses tulude suurenemisega suurendama ka kulusid ning samuti ka pangad hakkavad helistama ja pakkuma lisalaene, lisa krediitkaarte jne jne. Ahvatlusi tekib juurde ning vaba aega, mil asjade üle järgi mõelda jääb vähemaks… tekib tunne, et ma olen ju ära teeninud kõik need väiksed, kallid, kuid head vidinad.

42. Otsige tasuta meelelahutust
43. Käige internetipunktides
44. Tehke sporti
Kõik väga olulised soovitused. Üks kõik mis olukorras olete tasub käia üritustel kus on võimalik kohata uusi inimesi. Kui soovite kohtuda inimestega, kes samuti mõtlevad oma rahalise olukorra paranadamisele, siis tasub üles otsida või ise algatada kohalik CASHFLOW klubi. Need on klubid, kus inimesed õpivad raha kohta ning õpetavad seda edasi uutele liikmetele.
Internetipunktid on midagi unikaalset Eestis. Kõigis teistes riikides on väga raske selliseid kohti leida… seega on võimalik loobuda mõneks ajaks näiteks kodusest Internetiühendusest.
Sport annab energiat. Kui soovid enamikke neid soovitusi ellu viia, siis Sul on vaja seda energiat.

45. Hoidke end vaos
Selleks, et enda kulutamisharjumusi muuta, peab Sul olema pikaajalisem ja suurem eesmärk. Väga lihtne on mõningase võlakoormuse vähenedes hakata uusi kulutusi tegema… ikka tuleb kellegi sünnipäev vms ja kiusatus kallist kinki teha… Sea endale kolm finantseesmärki: turvaline äraolemine; mugav olemine; rikkaks saamine. Turvaline äraolemine tähendab näiteks seda, et tunned end kindlalt, kui oled halvad võlad ära maksnud ja Sul on 6-kuu kulutuste jagu raha pangaarvel. Mugav olemine võib tähendada näiteks seda, et suurendad oma sissetulekuid nii, et need ületavad kulusid näiteks poole võrra. Rikkaks saamine võib tähendada seda, et Sinu sissetulekud on passiivsed ehk sissetulekud kinnisvarast (läbi üürimise) või ettevõtte omamisest (dividendid). Need kolm plaani on üksteist täiendavad.

49. Enesetapp pole lahendus
See, et Sa end ära tapad, pole kellegi huvides. Raha on raha… kui raha pole ega tule, siis on pankrot, kuid peale seda läheb elu edasi ja saad alustada puhtalt lehelt raha teenimist ja varade kogumist.

50. Kordamine toob tarkuse
Prindi välja nii see postitus kui originaalartikkel Eesti Päevalehest või tule lihtsalt siia tagasi, kui seda infot taas vajad.

Käesolev postitus on vastukajaks eilses Eesti Päevalehes ilmunud artiklile “Viiskümmend lihtsat võimalust võlaorjusest vabanemiseks“.

Rubriigid: Koolitused, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga