“Väga efektiivse inimese 7 harjumust”, III osa

1. HARJUMUS – Olge proaktiivne

Taas on mööda saanud esmaspäev. Tegelikult on möödunud juba 2 esmaspäeva, kuid kuna vahepeal olid kiired ajad, siis eelmisel esmaspäeval jätsime koosoleku pidamata.

Loodan, et te vahepeal jõudsite eelnevas postituses jäetud KODUTÖÖ ära teha. Mina igaljuhul jõudsin. Teile ma sellest lähemalt ei räägi, aga kes siiani seda ise veel teinud ei ole, siis soovitan teha. Mind see aitas – ehk aitab sindki! Tean nüüd, kuhu poole liikuma pean ja mis peavad olema mu järgnevad sammud kohale jõudmiseks.

Seekordsel koosolekul otsustasime, et võtame raamatuga vähe tempot maha, mis minule väga sobis. Raamat on keeruline ning mõtteainet on palju – läbi tuhiseda sellest raamatust ei ole mõtet. See aga tähendab ka, et minu postitused tulevad lühemad. Loodan, et selle võrra ka arusaadavamad ja saate teiegi paremini järge pidada.

Jõudsime 1. harjumuse juurde – lõpuks!

1. harjumuse alguses on kirjas põhjus, miks just inimene, ja mitte loom, on siin maailmas valitseja. Me erineme loomadest sellega, et meile on omane eneseteadvus ehk võime mõelda läbi kogu oma mõtlemisprotsess.

Katkend raamatust: „Seetõttu suudame me väärtustada ka teiste kogemusi ning õppida neist nii nagu enda omadestki. Seetõttu suudame me endale ka harjumusi luua ja neid kustutada. Me ei ole oma tunded. Me ei ole oma meeleolud. Me pole isegi oma mõtted. Asjaolu, et me võime neist mõelda, eraldab meid nii neist kui ka loomariigist.“

Edasi räägib see raamat sotsiaalsest peeglist. 492683151_b18ec88074_zMis on sotsiaalne peegel? Sotsiaalne peegel on peegelpilt Sinust, mis on kujundatud läbi teiste. Sotsiaalne peegel ei näita tegelikku Sind – see on justkui karnevalide kõverpeegel (kuju moonutav).

Just sotsiaalne peegel on põhjuseks, miks psühholoogiline koolivägivald lõppeb vahel enesetapuga. Sest inimene kaotab silmist oma päris peegelpildi ja hakkab isegi nägema ja uskuma sotsiaalselt peeglit: „Sa oled paks“, „Sa oled inetu“, „Sa ei sobi meie sekka“, „Sa haised nagu lehm“.

See viimane on näide keskkondlikust determinismist. Keskkondlik determinism ütleb, et teid kujundab teie ülemus, abikaasa või see jõmpsikast teismeline või majanduslik olukord vms. Keegi või miski muu kannab teie olukorra eest vastutust.

Determinism on teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinsim välistab vaba tahte.

Determinisme on kolm: keskkondlik, millest me juba rääkisime, geneetiline ja psüühiline.

Geneetiline determinism ütleb, et teie vanavanemate pärast on ka teil selline meelelaad. Teie vanavanematel oli kalduvus kergesti vihastuda ja nüüd on see te DNA-s. Psüühiline determinism ütleb, et süüdi on teie vanemad. Teie kohandumine, lapsepõlvekogemused kujundasid olemuslikult teie isiksuse tendentsid ja iseloomustruktuuri. Seetõttu ongi teil hirm esineda inimeste ees.

Kõik see põhineb stiimuli ja reaktsiooni teoorial, mida me kõige sagedamini seostame Pavlovi koerakatsega.

Pavlovi koerakatse seletus – „Esialgsete arusaamade kohaselt pidi liha koerale, kui kaasasündinud tingimatu ärritaja, kutsuma esile tingimatu reaktsiooni süljeerituse näol. Pavlovi eksperimendid aga kinnitasid, et sama reageeringu võib esile kutsuda ka mõni neutraalne ärritaja, kui see eelneb või toimib samal ajal tingimatu ärritajaga. Näiteks koerale anti süüa alati kellukese helina saatel. Seega õppisid koerad seostama kellukese helinat söögiga. Hiljem kui kellukest taas helistati, hakkas koertel taas süljevoolus, kuigi toitu neile ei pakutud.„

Tegelikkus on aga see, et stiimuli ja reaktsiooni vahel asub inimese vabadus valida.

Katkend raamatust: „Kui me elame loomade kombel oma instinktide, kohandumisi ja tingimusi, oma kollektiivset mälu järgides, muutume meiegi piiratuks.“

Ehk teisisõnu, kui meil poleks võimalik ennem reageerimist mõelda, vaid me reageeriks stiimulile koheselt vastavalt meie instinktile või vastavalt sellele, kuidas me kohandunud oleme reageerima, siis me ei erineks kuidagi loomadest.

Kaugemale me seekord ei jõudnudki, kuid soovitaks lõppu veel lugeda ka üht artiklit, mis toob välja väga huvitama paralleeli Pavlovi refleksi katsetuse ja inimmaailma vahel:

http://majandus24.postimees.ee/427130/pavlovi-refleks-tootab-ka-meeskonna-juhtimisel

Rubriigid: Ãœldine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga