Olen tellinud endale postkasti mitmesuguseid uudiskirju erinevatelt autoriteetidelt, kes töötlevad ja jagavad väärtuslikku informatsiooni maailmas toimuva kohta.
Üks neist on Michael Maloney, kelle raamat “Teejuht investeerimisel hõbedasse ja kulda” on ka eestikeelsena ilmunud.
Eilne Michael Maloney infokiri (link) räägib sellisest asjast nagu “Bail-In”. Bail-Out on majanduses toimuvatele inimestele tuttav termin ja tähendab sisuliselt seda, et kui suurpank satub hätta, siis riik päästab selle ära.
Bail-In tähendab aga seda, et kui suurpank satub hätta, siis hoiustajad päästavad selle ära. Kuidas täpselt, seda me ei saa teada enne kui sündmus on toimunud. Küprose näide on olemas…
Michael Maloney infokirjas oli ka kirjas:
Enamik inimesi ei tea, et pangas hoitud raha pole otseselt millegagi tagatud.
Näiteks kui ma ise annan laenu mõnele kinnisvara investorile, siis on antud laenu tagatiseks konkreetne korter mille ma saan vajadusel üle võtta. Kui ma hoian raha pangas, siis on hoiuse tagatiseks panga varad, mis on igal päeval erineva suurusega ja võib-olla ühel päeval selgub taas, et neis oli rohkem õhku kui reaalset.
Et siinkohal mitte paanikat külvata, tuleb aru saada, et tavaolukorras on pankadel piisavalt vara, et hoiustajatele nende hoiused vajadusel tagastada. Samuti on olemas enamikes riikides Hoiuste tagatisfond või midagi sarnast, mis näiteks Eestis hüvitab hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Teema muutub oluliseks järgmise majanduskriisi ajal…
Mis siis siin erilist on ja mis on muutumas?
Kui täna peaks midagi mõne pangaga juhtuma, siis sekkub Hoiuste tagamise fond ja hüvitatakse hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Kui Hoiuste tagamise fondil pole piisavalt vahendeid, siis võtab see fond laenu ja kui sellest ka ei piisa, siis näiteks meie puhul võtab Eesti Vabariik vajaliku summa laenu.
Kuna üle maailma on aru saadud, et suurpankade pankroti korral hoiuste tagamise fondides olevatest vahendidest ei piisa ja riigid on kõriauguni juba laene võtnud, siis on kokku lepitud väidetavalt uus lahendus:
Maloney infokirjas viidatakse artiklile, mis räägib sellest, et G20 (ehk maailma 20 suurimat riiki) on eelmisel aastal kokku leppinud, et 2015 aasta lõpuks võtavad kõik riigid vastu vajaliku seadusandluse ja regulatsiooni, et tulevikus saaks suurpankade pankroti korral võtta päästmiseks vajalikud vahendid hoiustajatelt.
Nagu mäletame siis viimase finantskriisi ajal võtsid paljud riigid, kaasa arvatud meie lõunavabariik Läti laenu selleks, et panku päästa ja vältida tagatisfondi kasutamise vajadust. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis järgmise finantskriisi ajal planeeritakse konfiskeerida vajalik % iga inimese hoiusest, et raskustesse sattunud suurpank ära päästa.
Mis selle teadmisega peale hakata?
Maloney artiklis lõpu osas on välja toodud järeldus:
Praegusel ajastul tundub mõistlik olevat hoida pangas ainult jooksvaks tegutsemiseks vajalikud vahendid.
Seega arvestades toimuvat tundub, et pole just kõige mõistlikum hoida oma sääste ja lähitulevikus mittevajalikke vahendeid pangahoiustel. Kohe kindlasti mitte pole arukas hoida ühes pangas üle 100 000 euro. Hea toode selliste tulevikuväljavaadete osas on kasutada arvelduskrediiti ehk võimalust minna oma pangakontoga miinusesse ja püsida 0 piiril või kerges miinuses – siis pole mida maksustada.
Igaüks meist peab hoolitsema ise, et meie finantsvahendid oleksid kaitstud ja investeeritud.
Aeg on õppida investeerimist ühte või kõikidesse nelja varaklassi:
- Väärtpaberid
- Kinnisvara
- Ettevõtlus
- Toorained
Edu investeerimisel ja oma finantskirjaoskuse tõstmisel ja kui Sul täna pole eelmainitud probleemi (suurt hoiust), siis ma loodan, et varsti saad selle probleemi osaliseks ja oskad siis seda ka lahendada paigutades finantsvahendid reaalsetesse varadesse.