Laen
Paljud on kokku puutunud sellega, et neil on olemas sissetulekud, kuid pole olemas suuremat summat raha, mida neil parasjagu kodu ostmiseks vaja on. Kui sissetulekud on piisavalt suured ja stabiilsed, siis saavad nad võtta laenu näiteks pangast. Peale laenu võtmist asuvad nad seda igakuiselt oma maksetega “toitma” ning teevad nii intressi kui ka põhiosa makseid kuni lõpuks 30 aasta pärast on laen tagasi makstud.
Kuid, kas oleks võimalik ka vastupidi? Mis siis kui Sul on olemas juba suurem summa eurosid, kas kuidagi saaks selle tööle saata nii, et keegi hakkaks Sulle tegema igakuiseid makseid ning perioodi lõpus saaks tagasi ka põhiosa?
Mulle meeldib vaadata laenu kahte osa eraldi – suur summa raha ehk põhiosa / laenusumma on sarnane järvele. Meil on hunnik raha või number pangakontol ja kuigi number püsib, siis selle ostujõud väheneb inflatsiooni tõttu nagu järv aurustub kui sinna ei lisandu uut vett. Kui me midagi ette ei võta, siis aja jooksul aurustumine / inflatsioon jätkub ning lõpuks ei jäägi suurt midagi alles. Seega meil või järvel on vaja laenu teist osa ehk jõge või igakuiseid makseid, mis toidavad järve uue veega või meie pangakontot uue rahaga. Ainult see tagab rahale ostujõu säilimise või järvele selle püsimise veekoguna.
Kuidas raha turvaliselt välja laenata?
Pikalt ja põhjalikult räägime turvalisest laenu andmisest juba 1. märtsil toimuval koolitusel Kuidas turvaliselt laenu anda? Lühidalt aga olen näinud, et välja laenamisega tehakse palju vigu – peamine neist, antakse laenu kellelegi, kel seda hädasti vaja on põhjusel, et tal pole raha aga midagi tarbimisega seotut on vaja tasuda. Seetõttu, et see raha tarbitakse kohe ära, pole neil inimestel tihti kusagilt võtta raha, et laen tagastada.
Annan ise laenu inimestele, kel seda tegelikult vaja pole. See teeb konkreetsed laenud turvalisemaks. Võib tekkida küsimus, miks nad siis üldse laenu võtavad, kui neil seda vaja pole? Enamasti on need inimesed leidnud hea võimaluse tekitada veelgi rohkem raha, kuid neil on vaja kapitali võimaluse kasutamiseks. Näiteks soovitakse osta korter, et see renoveerida ja vaheltkasuga müüa. Kui ostuhind on õige ja potentsiaalne müügihind on realistlik katmaks ära renoveerimiskulud ning paistab, et üle jääb ka midagi kasumiks, siis on vaja veel vaadata isikut, kes seda tehingut teeb. Kas ta teab mida teeb? Mida ta varem on teinud? Kes on tema meeskonnas? Kui inimene on ok ja tehing on mõistlik, siis tundub mulle ka laenuandmine mõistlik.
Seejärel on vaja veel otsustada, millist intressi kasutada ning veelgi olulisem, millist maksegraafikut kasutada… võimalusi graafiku osas on palju – annuiteet, võrdsed põhiosad, balloon, bullet, negatiivse amortisatsiooniga graafik jne. Graafik sõltub Sinu teadmistest ja oskusest küsida ning ka kokkusobivusest tehinguga. Kõike seda siin ühe postitusega selgitada on liiga palju. Seega kohtumiseni 1. märtsil toimuval koolitusel Kuidas turvaliselt laenu anda?