“Eesti Pangaliit korraldab 16. jaanuaril rahatarkuse päeva, mille käigus jagavad liidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis üle Eesti,” seisab Pangaliidu pressiteates.
Kuid mida nad lastele õpetavad? Ja millised on täna kehtivad raha reeglid?
Pressiteates seda kirjas pole, mida täpsemalt õpetama asutakse, kuid sama seltskond on korraldanud juba mõnda aega koolides “Minu raha päevi” ning nendest materjalidest on näha, et õpetatakse eelarvet tegema, raha säästma, mitte laenama, panema raha hoiustesse ja fondidesse ja seda kõike nimetatakse finantskirjaoskuseks.
Nagu näha võetakse 16. jaanuaril asi ette väga laialdaselt – huvitav, miks on vaja nii palju pankade müügiesindajaid korraga koolidesse saata? Kas tõesti enam muidu ei osteta piisavalt fondiosakuid ja nüüd on vaja ka lapsed panna oma vanematele müüma mõtet, et fondid on head? Siit ka hoiatus – üks raha uusi reegleid on: Tee vahet müügiinimestel ja rikastel inimestel. Antud juhul on ilmselgelt tegemist müügiinimestega.
Samal teemal on Robert Kiyosaki kirjutanud hea kokkuvõtte juba 2008 aastal pealkirjaga Raha uued reeglid (The New Rules of Money). Esimene osa sellest kirjatükist toob välja raha vanad reeglid ehk just selle, mida meie pangaesindajad 16. jaanuaril koolidesse õpilastele õpetama lähevad.
Raha vanad reeglid (Robert Kiyosaki, 2008):
1. Mine kooli, et saaksid kindla ja turvalise töökoha. Minu isa tööl käimise ajal inimesed tegid seda. Nad läksid kooli, said töökoha ja püsisid ettevõttes kuni pensionini. Täna me kõik teame, et kindlad ja turvalised töökohad on vaid müüt. Eriti kuna töökohti eksporditakse, miljoni inimesed kolmandas maailmas sisenevad rahvusvahelisele tööturule ja konkureerivad madalamate palgasoovidega. Samuti lõpetab tehnoloogia areng nende ettevõtete tegevuse, mis ei püsi konkurentsis. Täna on neil, kes on sündinud peale 1970ndat aastat üks töökoht kogu eluks asemel arvatavasti neli kuni seitse töökohta elu jooksul.
2. Tööta kõvasti, roni mööda karjääriredelit ja teeni rohkem raha. Probleem kõvasti töötamisega töötajana on selles, et maksuseadused on kirjutatud töötajate kahjuks. Mida rohkem töötaja teenib, seda suurema protsendi maksudena valitsus võtab. [Kehtib selgelt USAs, kus maksumäär kasvab sissetuleku suurenedes. Samas kehtib ka Eestis, sest väiksema palgalistel on suurem osa palgast tulumaksuvaba ehk reaaltulumaksuintress on ka Eestis seda kõrgem mida suurem palk.]
Paljud on kuulnud [USAs], et Warren Buffet avaldab arvamust, et see on ebaõiglane, et tema maksab väiksema protsendi maksudena kui tema sekretär.
3. Säästa raha. Säästjad on kaotajad, eriti kui sa säästad USA dollareid. Alates 1971. aastast on USAl on olnud võimalus trükkida raha kiiremini kui riik seda teenib. See põhjustab säästude väärtuse langust samal ajal kui hinnad kasvavad. Adolf Hitler valiti Saksamaa kantsleriks pärast seda kui kesklassi säästud olid haihtunud hüperinflatsiooni tõttu. Stalin ja Mao said samuti võimule kui eelmised valitsejad hävitasid oma raha väärtuse.
4. Maksa laenud tagasi. Kuna USA dollari [ja ka teiste valuutade, sealhulgas Euro] väärtus langeb kiiresti on oluline teha vahet headel laenudel ja halbadel laenudel. Kahjuks isegi USA pankadel on palju halbu laene, tuntud ka kui subprime laenud. Kui sa tahad tänases maailmas jõukaks saada on väga tähtis, et oskaksid kasutada häid laene teenimaks rohkem kui raha väärtuse langus. Kui nad on targad, siis võlgades olijad võivad olla võitjad.
5. Investeeri hästi hajutatud väärtpaberiportfelli läbi fondide ja pensionifondide. Kõigepealt, Warren Buffet ei hajuta. Ta ütleb: „Hajutamine on inimestele, kes ei tea mida nad teevad.“ Teiseks, John Bogle, Vanguard fondide asutaja ning üks hiilgavaimaid mõtlejaid investeerimismaailmas ütleb, et fondihaldurid röövivad oma investorid paljaks. Ta väidab, et fondiinvestor paneb 100% kapitalist, võtab 100% riskist, ja saab vaid 20% tulemist. 80% investori tulust läheb fondihaldurile. Lisaks sellele, Wall Street Journal, kutsub viimast kümmet aastat „kadunud dekaadiks,“ sest viimase kümne aasta jooksul pole olnud reaalseid kasumeid aktsiatest.
Raha uued reeglid (Robert Kiyosaki, 2008):
1. Hoia oma igapäevast töökohta, kuid alusta vähemalt osalise ajaga oma ettevõttega. Teiste sõnadega, saa ettevõtjaks kodus. Sa õpid sellest palju, kuid ka rikastele mõeldud maksureeglid hakkavad tööle sinu kasuks. Kui sinu ettevõte kasvab ja suudab asendada sinu sissetulekut tänasest tööst, oled arvatavasti valmis sirutama tiibu ja lendama. Nagu sa tead, rikkaimad inimesed maailmas on ettevõtjad, kes investeerivad kinnisvarasse.
2. Saa ettevõtjaks. Maailma edukaimad ettevõtjad ei käinud koolis [lõpuni] ega roninud mööda karjääriredelit. Paljud väga tuntud ettevõtjad ei saanud koolis eriti hästi hakkama. Mõned neist on: Henry Ford, Ford Motor Company asutaja. Fordile kuluks ta ka täna ära. Thomas Edison, General Electric asutaja. Edisoni kutsuti tema õpetajate poolt nõrgamõistuslikuks. Bill Gates Microsoftist. Michael Dell Dell Computersist. Steve Jobs Applest. Richard Branson Virginist.
Täna, et üks riik jääks konkurentsivõimeliseks, vajame enam ettevõtjaid ja vähem töötajaid. Suurema arvu ettevõtjatega ja vähemate töötajatega saaksid palgad taas tõusta. [USAs on palgad mõningates sektorites oluliselt vähenenud või pikalt samal tasemel püsinud töökohtade Aasiasse viimise tõttu.] Kahjuks vanemad ikka veel ütlevad oma lastele: „Mine kooli, et sa saaksid endale töökoha.“ Teiste sõnadega paljud inimesed ja meie koolid programmeerivad lapsi olema töötajad – ettevõtjaks olemise asemel.
3. Kaitse oma raha. Selle asemel, et säästa raha, hoia seda likviidsetes varadena mille väärtus kasvab samal ajal kui dollari [ja ka teiste valuutade] väärtus langeb. Isiklikult hoian endal likviidse varana kulla ja hõbeda indeksaktsiad. Ostan iga kord kui kulla või hõbeda hind langeb. Täna, kui ma kirjutan, usun, et hea kulla hind on alla 1000 USD [2008 hind] ja hõbe on soodsa hinnaga alla 25 USD [2008 hind]. Kui mul on kiiresti raha vaja, siis müün oma kulla või hõbeda indeksaktsiad.
4. Kasuta võlga võimenduse saamiseks. Ma olen sügavalt võlgades… heades võlgades. Kasutan võlga, et saada rikkamaks. Võiksin maksta tagasi oma kodulaenu, kuid selle intress on vaid 6%. Nii kaua kuni suudan teenida 15% või rohkem tootlust oma rahale ma pigem investeerin kui maksan tagasi laene.
Kui sa oled professionaalne investor, siis 50% kuni lõpmatu tootlus sinu rahalt on võimalik. Kui sa soovid teada kuidas ma saavutan lõpmatu tootluse, siis loe minu viimast raamatut, Tõstke oma rahanduslikku IQ-d [Apollo] [Rahva Raamat].
Üks põhjuseid miks ma ei hajuta on, et see sarnaneb nagu läheksin hobuste võiduajamisele ja paneksin panuse igale hobusele. Ainus viis kuidas sa võidad läbi hajutamise hipodroomil on siis kui tume hobune võidab. Ma eelistan fookuseerimist ja võitjate valimist. Üks investeerimise müüte on, et kõrgem tootlus vajab kõrgemat riski. See on suur müüt. Nagu Buffet ütleb: „Risk tuleneb sellest kui sa ei tea mida teed.“
5. Tee vahet müügiinimestel ja rikastel inimestel. Üks põhjuseid, miks niivõrd paljud inimesed on finantsraskustes, peitub selles, et nad kuulavad müügiinimestelt finantsnõuandeid [näiteks pankade „nõustajaid“]. Täna ma vangutan pead kui kui ma kuulen niiöelda finantsgurusid, kes on tegelikult müügiinimesed, soovitamas aegunud raha reegleid. Nagu Warren Buffet ütleb: „Wall Street on ainus koht kus Rolls Roycega tulnud inimesed võtavad kuulda nõuandeid metrooga tulnud inimestelt.“
Postituse kirjutas:
Peeter Pärtel
56 458 673
peeter [at] cashflow.ee
Maailma edukaimad ettevõtjad ei käinud koolis [lõpuni] ega roninud mööda karjääriredelit. Paljud väga tuntud ettevõtjad ei saanud koolis eriti hästi hakkama.
Selle mõtte juures ei tohiks ajada sassi seda, mis põhjustas mille. Ehk kooli pooleli jätmine või sealt välja kukkumine ei olnud põhjuseks, miks neist said edukad ettevõtjad/innovaatorid. See, et neil oli võime saada edukaks ettevõtjaks/innovaatoriks oli põhjuseks, miks nad koolist lahkusid. Teiste sõnadega: kui sa oled “tavaline” inimene, siis kooli pooleli jätmine ei tee sind koheselt paremaks või edukamaks. Ja juhul kui sul hakkab paremini minema või sa 10 aasta pärast arvad, et see oli hea otsus, siis on see pigem sellepärast, et sul olid sellised isikuomadused, mis edu soosisid, mitte sellepärast, et kooli pooleli jätsid.
Jah, aga rikas isa soovitas ikka õppida, õppida, õppida rahaga ringi käima. Niisiis õppimine on ikkagi vajalik.
Mina saan sellest nii aru, et kui noor inimene tunneb, et ta võiks midagi maailmas ära teha, siis ta võiks minna ja selle ära teha… mitte lasta ennast piirata välisest survest “enne lõpeta kool ära”, seejärel “käi tööl ja õpi kuidas asjad käivad” ja no siis kui ikka tahtmist on, no siis mine ja tee oma asja… selleks ajaks on mitukümmend aastat edasi läinud ja hulgim kohustusi kukil perekonna ja laenude näol… ehk tõenäosus, et siis mingit oma asja tegema hakatakse on ikka väga väike.
Reaalselt on meil vaja kohe praegu oluliselt rohkem ettevõtjaid, kes suudavad kaasata teisi inimesi ja pakkuda neile normaalse palgaga töökohti ning müüa toodangut / teenust korraliku hinnaga.
See kas me saavutame tulevikus edu või ei, ei sõltu haridusest.
Haritus (seda ei pea ilmtingimata koolist saama) võib anda meile mõningase eelise mitte haritud inimese ees.
Küll aga on edu üks kriteeriume julgus. Julged juhivad meie maailma.
Targad ja haritud inimesed töötavad nende jaoks.
Meil on tõesti vaja rohkem ettevõtjaid. Inimesi, kes asjad “ette võtavad” ja ära teevad.
Selleks on vaja piisavalt motivatsiooni (raha; parem elu; innustus sellest, mida ma teen jne), et ületada hirm, mis meid tagasi hoiab.
Panka tuleks suhtuda, kui tavalisesse äriühingusse, kes osutab sulle finantsteenust sinu enda raha eest. Teller või nõustaja müüb sulle maha just selle paketi, mis nende kampaanias hetkel on ja mille eest talle boonust makstakse. Suhtu temasse, kui tavalisse müügiesindajasse, kes esindab oma ettevõtte huve.
>>Nagu Warren Buffet ütleb: „Wall Street on ainus koht kus Rolls Roycega tulnud inimesed võtavad >>kuulda nõuandeid metrooga tulnud inimestelt.“
Idee on õige ja olen põhimõtteliselt nõus, aga näite vorm on mumeelest halb.
NYC-taolises linnas võtaks ma küll pigem inimese nõu kuulda, kes liigub metrooga, mitte ei püüa sealsetes tingimustes Rolls Roycega ringi ukerdada.
Peeter, kas sa ei võtaks raha-nõu kuulda inimeselt, kes oskab reaalselt kaaluda transpordi plusse/miinuseid, mitte ei püüa nui neljaks välja näidata, palju ta luksusautosse “investeerib” ?
Selle näite point on pigem selles, et see nõu andja ei ole võimelinegi Rolls Royce omandama. Ehk siis sellel nõuandjal pole endal mingit erilist vara, ta vaid müüb valmistooteid (fonde).
Paneb mõtlema et pangad üritavad kasutada “sunnitud meetodeid”. Ma pole kunagi hästi aru saanud sellest hajutamise hüsteeriast.
Kuna mu sugulaste hulgas üks isik on mind alati üritanud “filtreerida” st. versus hoiduda laskmast mul edu saavutada minu soovitud moel, siis olen ta isegi ümber nimetanud oma “ainsaks järelejäänud vaenlaseks”.
Ja peab tunnistama tõde-“põhjusega”,sest see tänane pressiteade on kui vesi tema veskile, kuidas säästa. Minu arvates võib säästmine olla mõttetu isegi siis kui sul suurekaliibriselt on mida säästa, rääkimata muust.
Väga õige et oled toonud esile ehtsa müügitriki.
Pingback: Kas koolis peaks õpetama rikkaks saamist? | Kuidas saada rahaliselt vabaks?