“Väga efektiivse inimese 7 harjumust”, III osa

1. HARJUMUS – Olge proaktiivne

Taas on mööda saanud esmaspäev. Tegelikult on möödunud juba 2 esmaspäeva, kuid kuna vahepeal olid kiired ajad, siis eelmisel esmaspäeval jätsime koosoleku pidamata.

Loodan, et te vahepeal jõudsite eelnevas postituses jäetud KODUTÖÖ ära teha. Mina igaljuhul jõudsin. Teile ma sellest lähemalt ei räägi, aga kes siiani seda ise veel teinud ei ole, siis soovitan teha. Mind see aitas – ehk aitab sindki! Tean nüüd, kuhu poole liikuma pean ja mis peavad olema mu järgnevad sammud kohale jõudmiseks.

Seekordsel koosolekul otsustasime, et võtame raamatuga vähe tempot maha, mis minule väga sobis. Raamat on keeruline ning mõtteainet on palju – läbi tuhiseda sellest raamatust ei ole mõtet. See aga tähendab ka, et minu postitused tulevad lühemad. Loodan, et selle võrra ka arusaadavamad ja saate teiegi paremini järge pidada.

Jõudsime 1. harjumuse juurde – lõpuks!

1. harjumuse alguses on kirjas põhjus, miks just inimene, ja mitte loom, on siin maailmas valitseja. Me erineme loomadest sellega, et meile on omane eneseteadvus ehk võime mõelda läbi kogu oma mõtlemisprotsess.

Katkend raamatust: „Seetõttu suudame me väärtustada ka teiste kogemusi ning õppida neist nii nagu enda omadestki. Seetõttu suudame me endale ka harjumusi luua ja neid kustutada. Me ei ole oma tunded. Me ei ole oma meeleolud. Me pole isegi oma mõtted. Asjaolu, et me võime neist mõelda, eraldab meid nii neist kui ka loomariigist.“

Edasi räägib see raamat sotsiaalsest peeglist. 492683151_b18ec88074_zMis on sotsiaalne peegel? Sotsiaalne peegel on peegelpilt Sinust, mis on kujundatud läbi teiste. Sotsiaalne peegel ei näita tegelikku Sind – see on justkui karnevalide kõverpeegel (kuju moonutav).

Just sotsiaalne peegel on põhjuseks, miks psühholoogiline koolivägivald lõppeb vahel enesetapuga. Sest inimene kaotab silmist oma päris peegelpildi ja hakkab isegi nägema ja uskuma sotsiaalselt peeglit: „Sa oled paks“, „Sa oled inetu“, „Sa ei sobi meie sekka“, „Sa haised nagu lehm“.

See viimane on näide keskkondlikust determinismist. Keskkondlik determinism ütleb, et teid kujundab teie ülemus, abikaasa või see jõmpsikast teismeline või majanduslik olukord vms. Keegi või miski muu kannab teie olukorra eest vastutust.

Determinism on teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinsim välistab vaba tahte.

Determinisme on kolm: keskkondlik, millest me juba rääkisime, geneetiline ja psüühiline.

Geneetiline determinism ütleb, et teie vanavanemate pärast on ka teil selline meelelaad. Teie vanavanematel oli kalduvus kergesti vihastuda ja nüüd on see te DNA-s. Psüühiline determinism ütleb, et süüdi on teie vanemad. Teie kohandumine, lapsepõlvekogemused kujundasid olemuslikult teie isiksuse tendentsid ja iseloomustruktuuri. Seetõttu ongi teil hirm esineda inimeste ees.

Kõik see põhineb stiimuli ja reaktsiooni teoorial, mida me kõige sagedamini seostame Pavlovi koerakatsega.

Pavlovi koerakatse seletus – „Esialgsete arusaamade kohaselt pidi liha koerale, kui kaasasündinud tingimatu ärritaja, kutsuma esile tingimatu reaktsiooni süljeerituse näol. Pavlovi eksperimendid aga kinnitasid, et sama reageeringu võib esile kutsuda ka mõni neutraalne ärritaja, kui see eelneb või toimib samal ajal tingimatu ärritajaga. Näiteks koerale anti süüa alati kellukese helina saatel. Seega õppisid koerad seostama kellukese helinat söögiga. Hiljem kui kellukest taas helistati, hakkas koertel taas süljevoolus, kuigi toitu neile ei pakutud.„

Tegelikkus on aga see, et stiimuli ja reaktsiooni vahel asub inimese vabadus valida.

Katkend raamatust: „Kui me elame loomade kombel oma instinktide, kohandumisi ja tingimusi, oma kollektiivset mälu järgides, muutume meiegi piiratuks.“

Ehk teisisõnu, kui meil poleks võimalik ennem reageerimist mõelda, vaid me reageeriks stiimulile koheselt vastavalt meie instinktile või vastavalt sellele, kuidas me kohandunud oleme reageerima, siis me ei erineks kuidagi loomadest.

Kaugemale me seekord ei jõudnudki, kuid soovitaks lõppu veel lugeda ka üht artiklit, mis toob välja väga huvitama paralleeli Pavlovi refleksi katsetuse ja inimmaailma vahel:

http://majandus24.postimees.ee/427130/pavlovi-refleks-tootab-ka-meeskonna-juhtimisel

Rubriigid: Üldine | Lisa kommentaar

“Väga efektiivse inimese 7 harjumust”, II osa

Möödas on järgmine esmaspäev ja seeläbi ka järgmine arutelu. Järgmise osani me kahjuks seekord ei jõudnud, sest eelmine osa jäi poolikuks. Seega see esmaspäev arutasime lahti eelmise osa teise poole. Koosolek venis taaskord pikale, sest kodus olime kõik juba raamatuga edasi läinud ning raske oli nüüd tagasi minna. Proovin aga siiski teilegi edasist aimu sellest raamatust anda.

Millest räägib see raamat edasi?

Karakteri Eetika aluseks on põhiidee, et on olemas printsiibid, mis valitsevad inimese efektiivsuse üle – loodusseadused inimlikus dimensioonis, mis on sama reaalsed, sama muutumatud ja vaieldamatult „kohal“ nagu seda on näiteks gravitatsiooniseadus, füüsikalises dimensioonis.

On olemas õigluse printsiip, millest on välja arenenud kõik meie erapooletuse ja kohtumõistmise mõisted. On olemas ausameelsuse ja aususe printsiip – need loovad vundamendi usaldusele. Inimväärikuse printsiip. Teenimise printsiip ehk idee oma panuse andmisest. Headuse printsiip. Printsiip potensiaalsusest – idee sellest, et meil on võimalus kasvada, areneda ja arendada oma andekust üha enam. Potensiaali printsiibiga on tihedalt seotud arenemise printsiip – potensiaali vallapäästmise ja annete arendamise protsess, millega kaasneb vajadus selliste printsiipide järgi nagu kannatlikkus, hoolitsemine ja julgustamine.

Ülaltoodud printsiibid oleksid nagu osake inimolemusest, inimteadvusest, inimlikust südametunnistusest. Need näivad olevat igas inimolendis. Printsiibid on inimkäitumise põhisuunad. Nad on nagu vundament. Nad on oma olemuselt vaieldamatud, sest nad on endastmõistetavad.

Räägime arenemise ja muutumise printsiipidest. Katkend raamatust: „Kõigel siin elus on järjestikused kasvamise ja arenemise etapid. Laps õpib end pöörama, istuma, roomama ja seejärel kõndima ning jooksma. Iga samm on tähtis ja igaüks neist vajab aega. Ühestki ei saa üle hüpata.“

Kuigi me seda kõike mõistame ja teame, siis ikka me vahel otsime otseteid. Loodame, et oleme võimelised üle hüppama mõnedest elutähtsatest astmetest, selleks et säästa aega ja pingutusi ning lõigata otsekohe soovitud tulemus.

Katkend raamatust: „Kui olen kõigil alades kümnepallise skaala teisel astmel ja tahan tõusta viiendale, pean esiteks tegema sammu kolmanda suunad. „Tuhandemiilineteekond algab esimesest sammust“, ja ma saan korraga astuda vaid ühe sammu.“

Tihti ei julge inimesed välja näidata, kui nad midagi ei oska või ei tea. Ülemus käsib või sõber palub neil midagi teha ning selle asemel, et öelda: „Ma ei tea, kuidas seda teha“, proovitakse ise kuidagi hakkama saada. See võtab meeletult aega ning isegi kui annab mingisuguse tulemuse, ei pruugi see olla piisavalt efektiivne. Tunnistades, et olete mingil alal võhik, on õppimise esimene samm. Meie õppimine lõppeb sel hetkel, kui me ütleme, et me teame. Isegi kui me teame, siis väga paljudel asjadel on mitu versiooni.

Võtame näiteks kokkamise. Mu hea sõber tahab mulle rääkida, kuidas ta küpsisetorti teeb. See hetk, kui ma ütlen: „Ma tean ise ka, kuidas seda teha“, ei õpi ma mitte midagi. Kui ma aga vastan, et olen isegi küpsisetorti teinud, kuid kuidas tema seda siiski teeb, siis mul on võimalus midagi õppida, midagi uut teada saada, areneda. Võib-olla ma ei teadnud, et küpsiseid näiteks siirupis niisutades jääb tort palju mahlasem. Võib-olla ta avalikustab mulle mingi erilise nüansi, mis mu küpsisetordi palju paremaks võib muuta ja mille peale ma enne ei tulnudki.

 See, kuidas me probleemi näeme, ongi probleem.

Tihti tahavad inimesed saavutada efektiivsust, muutuda paremaks kiiresti, järsult. Nad tahavad panna haavale plaastri peale ja unustada plaastri all, haava sees oleva mäda.

Raamatus on selle kohta välja toodud üks hea näide, kus mees kardab, et kui ta peaks ühegi päeva lebama kodus haigevoodis, siis ta alluvad veedaks terve päeva kohvinurgas lobisedes. Ta vaevab oma pead sellega, et miks ta ei suuda oma töötajaid õpetada olema sõltumatud ja vastutustundelised või peaks ta palkama sellised alluvad, kes seda on? Tema probleemiks on see, et ta arvab, et töötajad ei ole lojaalsed. Mida ta aga ei näe on see, et kui ta palkaks järgmised, oleks tulemus sama. Tulemus on sama täpselt nii kaua kuni ta lõpuks annab oma töötajatele võimaluse. Ta töötajad ei saagi olla sõltumatud, kui ta ise on pidevalt kohal ja muudab nad sõltuvaks. Mees ei näe, et ta ise ongi probleem.

A. Einstein: „Meie ees seisvaid suuri probleeme ei ole võimalik lahendada samalt mõtlemise tasandilt, millel olime siis, kui need probleemid tekitasime.“

See raamat räägib, kuidas lahendada probleeme „seest-välja“ lähenemisega. „Seest-välja“ tähendab seda, et tuleb alustada iseendast. Me saame muuta vaid ennast ja seeläbi loota ja oodata, et teised muutuks koos meiega.

Katkend raamatust: „See ütleb, et kui tahate, et teil oleks õnnelik abielu, siis olge inimene, kes tekitab positiivset energiat ning hoiab kõrvale negatiivsest energiast, mitte ei võimenda seda. Kui tahate, et teil oleks kodus sõbralik, koostööaldis teismeline, olge arusaajam, empaatilisem, järjekindlam, armastavam lapsevanem. Kui tahate, et teil oleks töö alal rohkem vabadust, rohkem avarust, olge vastutustundelisem, abivalmim, suuremat panust andvam töötaja. Kui soovite, et teid usaldataks, olge usaldusväärne.“

Tarkussõna: „Külvad mõtte, lõikad teo; külvad teo, lõikad harjumuse; külvad harjumuse, lõikad iselooomu; külvad iseloomu, lõikad saatuse.“

Oma eesmärkidest lähtudes võib harjumusi defineerida kui teadmiste, oskuste ja soovide lõikepunkti.

Harjumused

Kui ma tean, mida ja miks ma pean midagi tegema, siis mul ei pruugi olla oskus, kuidas seda teha. Kui mul on selleks ka oskus, siis mul võib vajaka jääda soovist seda teha. Kui mul aga on olemas vaid soov ja tahtmine midagi teha, kuid ei tea, mida teha, siis ei tule sellest samuti midagi välja. Vaid siis, kui mul on olemas kõik need 3, võib sellest tekkida harjumus.

Lihtne näide:

Joon iga hommik kohvi, sest see on ainus, mis mind üles ärkama paneb. Kohvi teen presskannuga, kuhu panen ühe tassi kohta ühe kuhjaga teelusikatäie kohvipuru, et jääks just minu jaoks sobiva kangusega. Kohvi maitseb mulle, teen ja soovin seda teha absoluutselt iga hommik – HARJUMUS

Veel keskendub see raamat vastastikusele sõltuvusele, mis on meie-keskne paradigma – meie suudame seda teha; meie suudame ühendada oma talendid ja võimed ning luua koos midagi paremat.

Kuid enne kui me saame olla vastatikuses sõltuvuses, peame me oleme sõltumatud. Vastastikune sõltuvus on valik, mille saavad teha vaid sõltumatud inimesed. Kuid ärme unusta, et siia ilma sünnime me kõik sõltuvatena. On vaja teha tööd, et saada sõltumatuks ning alles siis on meil võimalus saada vastastikuse sõltuvuse staatus.

Kas te teate seda toredat juttu, kus talumees leiab hane, kes muneb kuldmune? Esialgu ei suuda ta oma õnne ära uskuda. Iga hommik tormab ta hane juurde ühe kiiremini, et saada kätte kuldmuna. Iga päevaga kasvab ta varandus. Kuid üks päev muutub ta liiga ahneks ja tapab hane, et kõik need kuldmunad korraga kätte saada. Hani aga on seest tühi. Ei ole kuldmune ega enam ka hane, kes neid mune toodaks.

Nüüd mõtleme aga sellest, et meil on olemas põhimõtteliselt kolme liiki varasid: füüsilised, rahalised ja inimvarad. Kõigist neist saame me mõelda kui hanest ja kuldmunadest.

Näiteks: ostan muruniiduki – hani. Kasutan seda pidevalt, ilma et selle hooldamiseks midagi teeksin. 2 hooaega teenib see mind hästi, siis aga hakkab lagunema ning hooldusesse viies selgub, et niiduki mootor on kaotanud poole oma algvõimsusest. Oleksin ma oma muruniiduki/hane eest kohe hästi hoolt kandnud, oleksin ma märksa kauem saanud rõõmu tunda pügatud murust/kuldmunadest.

„Väga efektiivse inimese 7 harjumust“ raamatu autor nimetab hane ümber teovõimeks (TV) ja kuldmuna teoks (T).

Need 2 peavad olema tasakaalus.

Katkend raamatust: „Oletagem, et tahate, et teie tütrel oleks tuba puhas – see on T, tegu, kuldmuna. Ja oletagem, et te tahate, et tema selle ära koristaks – see on TV, teovõime. Teie tütar on hani, vara, mis selle kuldse muna toodab. Kui teil on T ja TV tasakaalus, koristab ta toa rõõmuga, ilma meeldetuletuseta, sest see on ta kohustus ja tal on distsiplineeritust jääda oma kohustuste juurde. Ta on kallihinnaline vara, hani, kes suudab toota kuldmune. Aga kui teie paradigma on keskendunud toale, toa kordasaamisele, võite te end leida temaga pragamas. Te võite isegi suurendada oma pingutusi tema ähvardamiseks või hirmutamiseks ja oma kirega saada kuldmuna kahjustate te hane tervist ja heaolu.“

TV printsiip ettevõtte puhul on: „Kohelge oma alluvaid alati täpselt sel kombel, nagu te soovite, et nemad kohtleksid teie parimaid kliente.“

Ärgem unustagem, et just teie alluvad on tihtipeale need, kellel on esimene kokkupuude klientidega – nemad on teie visiitkaart!

Ja pidagem meeles, katkend raamatust: „Oma viimase analüüsi tulemusena märkis Marilyn Ferguson: „Mitte keegi ei saa kedagi teist muutuma keelitada. Igaüks meist valvab muutuste väravat, mida on võimalik avada vaid seestpoolt. Teise väravat me avada ei saa, isegi mitte põhjenduste ega emotsionaalsete üleskutsete toel.““

 

Tean, et seekordne postitus tuli veelgi pikem ja veelgi keerulisem lugeda, kuid uskuge mind. Mul ei olnud kõike seda lihtne kirja panna, mõtteid koondada, selgitada, muuta terviklikuks. Usun aga, et olete saanud küllalt hea ülevaate (ja natuke pealegi) kogu jutust, mida siiani lugenud oleme.

Edasi saate lugeda juba septembris.

Kuna me oleme nii head ja tublid, siis meile jäeti järgmiseks esmaspäevaks teha KODUTÖÖ, mida soovitan kõigil teilgi ära teha:

Mõtle välja ja pane kirja, mida Sa soovid oma elult lõpptulemusena ning mida Sa ohverdad praegu selle nimel?

Ääretult oluline on sellest mitte ainult mõelda, vaid ka üles kirjutada. Sest nii kaua kuni see on lihtsalt Su mõtteis, on see Su unistus. See hetk, kui Sa selle kirja paned, saab unistusest eesmärk!

 

Rubriigid: Üldine | 2 kommentaari

“Väga efektiivse inimese 7 harjumust”, I osa

Võtsime oma firmaga kohustuseks teha iga esmaspäev koosolek, mille käigus me peame lisaks muudele päevakohastele asjadele õppima midagi uut. Otsustasime võtta esimeseks asjaks käsile raamatu, mida igaüks kodus ise loeb ning esmaspäeviti arutame iga suurema peatüki lahti. Raamatuks sai valitud Stephen R. Covey „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“.

Nüüdseks on ära olnud ka esimene arutelu selle raamatu WP_20140821_002kohta. Millest see raamat siis räägib?

Selles raamatus on kirjas isiksuse eetikast ja karakteri eetikast.

Isiksuse eetika kohaselt on edu aluseks positiivne mõtteviis, avalik maine. Isiksuse eetika on see, kes sa näid olevat. Inspireerivad laused sellise filosoofia kohta on näiteks: „Sinu suhtumine määrab sinu kõrguse“, „Naeratusega võidab rohkem sõpru kui tusatujuga“,

„Kõike, mida inimese mõistus suudab kujutleda ja uskuda, suudab ta ka saavutada“.

Karakteri eetika edu aluseks on aga ausameelsus, aupaklikkus, ustavus, mõõdukus, vaprus, õiglus, kannatlikkus, töökus, lihtsus, tagasihoidlikkus ning Kuldne Reegel. Kuldne Reegel – „Tee teistele seda, mida soovid, et Sulle tehtaks“. Karakteri eetika on see, kes Sa tegelikult oled.

Toon siinkohal lihtsa näite nende kahe filosoofia eristamiseks. Inimene, kes lähtub Isiksuse Eetikast, ostab omale kõigepealt uhke auto, et näida teistele rikkana ja seeläbi lüüa elus läbi. Inimene, kes lähtub Karakteri Eetikast rajab kõigepealt vundamendi – teeb tööd ja on kannatlik, ning ostab omale auto alles siis, kui ta seda omale reaalselt võimaldada suudab.

Väljavõte raamatust: „Keskendumine tehnilistele võtetele on nagu tuupimine kooli ajal. Mõnikord teil veab, võib-olla saate isegi häid hindeid, kuid kui te ei näe vaeva päevast päeva, ei omanda te kunagi õpitavaid aineid tõeliselt ega arenda haritud mõtlemist.

Kas olete kunagi mõelnud, kui naeruväärne oleks püüdlus „tuupida“ talus – unustada kevadel külvamine, logelda kogu suvi ja loota sügisel saak salve saada? Talu on loomulik süsteem. Tuleb vaeva näha, siis on ka tulemusi. Te lõikate alati seda, mida külvate; kurvist otse lõigata pole võimalik.“

Veel räägib see raamat erinevatest paradigmadest. Paradigma lahtimõtestatuna on viis, kuidas me maailma „näeme“ – mitte visuaalses mõttes, vaid tajumise, arusaamise, tõlgendamise mõttes.

Nii Karakteri Eetika kui ka Isiksuse Eetika on sotsiaalsete paradigmade näited. Üks hea näide inimeste erinevatest paradigmadest tuleb välja ühe pildiga, mida paljud teist ilmselt juba teavad.

Näed Sa pildil noort naist või vanamemme?illus8

On inimesi, kes suudavad näha mõlemaid, aga on ka neid, kes näeva vaid üht ja teise leidmisega on raskusi. Seda võibki nimetada erinevateks paradigmadeks. Me näeme/tajume asju erinevalt.

Katkend raamatust: „ Me näeme maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu oleme meie – või nagu me oleme vormitud seda nägema.“

Paradigmad võivad muutuda. Me saame neid muuta ise läbi raske töö ja vaeva iseenda kallal või need võivad muuta ka väga äkiliselt meist sõltumata. Siinkohal oli raamatus ära toodud üks väga hea näide, kus ühe mehe (nimetagem teda Alariks) paradigma muutus hetkega. Alar istus metroos. Ühest peatusest tulid peale mees koos lastega. Mees istus Alari kõrvale ning ei teinud lastest väljagi. Lapsed lärmasid, näppasid isegi ajalehti ja oli ilmselge, et ärritasid peale Alari ka teisi reisijaid. Lõpuks ei pidanud Alar enam vastu ja ta pöördus viisakalt mehe poole, et too oma lapsed korrale kutsuks. Mees aga vastas selle peale, et midagi peaks tõesti tegema! Midagi peaks tõesti tegema, sest nad tulid lastega just haiglast, kus lapsed kaotasid oma ema. Nad ei tea, mida mõelda ega kuidas käituda.

Sel sekundil muutus Alari paradigma. Vihast sai kaastunne. Lapsed ei olnud enam tema jaoks mitte ärahellitatud ja taltsutamatud jõmpsikad, vaid justkui õnnetult eksinud kutsikad.

Katkend raamatust: „T. Kuhn näitab, et peaaegu iga oluline läbimurre teaduslike katsetuste valdkonnas on ennekõike lahtiütlemine traditsioonidest, vanast mõtteviisist ja endistest paradigmadest.“

„Me võime kulutada nädalaid, kuid, isegi aastaid, nähes vaeva Isiksuse Eetikaga, et muuta oma hoiakuid ja käitumist ning mitte jõuda muutuse fenomeni lähedalegi, mis tekib spontaanselt, kui me näeme asju teistmoodi.“

Vot selline raamat on „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“. Ja ma räägin sellest teile edasi peale meie järgmist koosolekut, kus olen selle endagi jaoks suutnud lahti mõtestada.

 

Rubriigid: Üldine | Lisa kommentaar

Mõtlemiseks: Bail-In saab reaalsuseks (hoiuste konfiskeerimise võimalus)

Olen tellinud endale postkasti mitmesuguseid uudiskirju erinevatelt autoriteetidelt, kes töötlevad ja jagavad väärtuslikku informatsiooni maailmas toimuva kohta.
Üks neist on Michael Maloney, kelle raamat “Teejuht investeerimisel hõbedasse ja kulda” on ka eestikeelsena ilmunud.

Bank-Bail-inEilne Michael Maloney infokiri (link) räägib sellisest asjast nagu “Bail-In”. Bail-Out on majanduses toimuvatele inimestele tuttav termin ja tähendab sisuliselt seda, et kui suurpank satub hätta, siis riik päästab selle ära.
Bail-In tähendab aga seda, et kui suurpank satub hätta, siis hoiustajad päästavad selle ära. Kuidas täpselt, seda me ei saa teada enne kui sündmus on toimunud. Küprose näide on olemas…

Michael Maloney infokirjas oli ka kirjas:
Enamik inimesi ei tea, et pangas hoitud raha pole otseselt millegagi tagatud.
Näiteks kui ma ise annan laenu mõnele kinnisvara investorile, siis on antud laenu tagatiseks konkreetne korter mille ma saan vajadusel üle võtta. Kui ma hoian raha pangas, siis on hoiuse tagatiseks panga varad, mis on igal päeval erineva suurusega ja võib-olla ühel päeval selgub taas, et neis oli rohkem õhku kui reaalset.
Et siinkohal mitte paanikat külvata, tuleb aru saada, et tavaolukorras on pankadel piisavalt vara, et hoiustajatele nende hoiused vajadusel tagastada. Samuti on olemas enamikes riikides Hoiuste tagatisfond või midagi sarnast, mis näiteks Eestis hüvitab hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Teema muutub oluliseks järgmise majanduskriisi ajal…

Mis siis siin erilist on ja mis on muutumas?

Kui täna peaks midagi mõne pangaga juhtuma, siis sekkub Hoiuste tagamise fond ja hüvitatakse hoiused kuni 100 000 euro ulatuses. Kui Hoiuste tagamise fondil pole piisavalt vahendeid, siis võtab see fond laenu ja kui sellest ka ei piisa, siis näiteks meie puhul võtab Eesti Vabariik vajaliku summa laenu.
Kuna üle maailma on aru saadud, et suurpankade pankroti korral hoiuste tagamise fondides olevatest vahendidest ei piisa ja riigid on kõriauguni juba laene võtnud, siis on kokku lepitud väidetavalt uus lahendus:
Maloney infokirjas viidatakse artiklile, mis räägib sellest, et G20 (ehk maailma 20 suurimat riiki) on eelmisel aastal kokku leppinud, et 2015 aasta lõpuks võtavad kõik riigid vastu vajaliku seadusandluse ja regulatsiooni, et tulevikus saaks suurpankade pankroti korral võtta päästmiseks vajalikud vahendid hoiustajatelt.
Nagu mäletame siis viimase finantskriisi ajal võtsid paljud riigid, kaasa arvatud meie lõunavabariik Läti laenu selleks, et panku päästa ja vältida tagatisfondi kasutamise vajadust. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis järgmise finantskriisi ajal planeeritakse konfiskeerida vajalik % iga inimese hoiusest, et raskustesse sattunud suurpank ära päästa.

Mis selle teadmisega peale hakata?

Maloney artiklis lõpu osas on välja toodud järeldus:
Praegusel ajastul tundub mõistlik olevat hoida pangas ainult jooksvaks tegutsemiseks vajalikud vahendid.
Seega arvestades toimuvat tundub, et pole just kõige mõistlikum hoida oma sääste ja lähitulevikus mittevajalikke vahendeid pangahoiustel. Kohe kindlasti mitte pole arukas hoida ühes pangas üle 100 000 euro.
Hea toode selliste tulevikuväljavaadete osas on kasutada arvelduskrediiti ehk võimalust minna oma pangakontoga miinusesse ja püsida 0 piiril või kerges miinuses – siis pole mida maksustada.
Igaüks meist peab hoolitsema ise, et meie finantsvahendid oleksid kaitstud ja investeeritud.
Aeg on õppida investeerimist ühte või kõikidesse nelja varaklassi:

  • Väärtpaberid
  • Kinnisvara
  • Ettevõtlus
  • Toorained

Edu investeerimisel ja oma finantskirjaoskuse tõstmisel ja kui Sul täna pole eelmainitud probleemi (suurt hoiust), siis ma loodan, et varsti saad selle probleemi osaliseks ja oskad siis seda ka lahendada paigutades finantsvahendid reaalsetesse varadesse.

Rubriigid: Üldine | Sildid: , , , , , , , , | Lisa kommentaar

Millega Äripäev eksib võrreldes kinnisvara III pensionisambaga?

26. märtsi Äripäeva artiklis “Eestlased elavad oma investeeringus” võrreldakse aktsiaid, III pensionisammast, hoiuseid ja kinnisvara investeerimise lähtekohast. Nagu ikka tehakse üks suur vale eeldus ja saadakse tulemuseks, et väärtpaberid on ikka paremad. Muidugi arvestades, et artikli põhiallikaks on Swedbank, siis mis sealt muud oodata olekski. AGA vaatame teemale veel korra otsa ja teeme artiklis avaldatud andmete põhjal korrektsema võrdluse.

Kui räägime investeerimisest erinevatesse varaklassidesse ja võrdleme neid, siis tuleks minu arvates võrrelda neid varaklasse nii nagu neisse tavapäraselt investeeritakse. Kui hoiustame raha, ostame aktsiaid või paneme raha III pensionisambasse, siis tegutsetakse tavapäraselt enda tööga teenitud rahaga. Kui ostame kinnisvara, siis tavapäraselt kasutatakse enda rahale lisaks laenuraha. See muudabki Äripäevas olnud võrdluse mõtetuks, sest kinnisvarainvestor, isegi kui ta ostis vaid kodu, ei osta seda tavaliselt kasutades ainult enda raha (mida eeldatakse nimetatud artiklis).

Niisiis algandmed artiklist, mille õigsust me ei hakka kontrollima: 1999. aastast alates on Swedbanki III samba fond teeninud 90% ehk 4,4% aastas. 1999. aastast on Eesti keskmise kinnisvara hind kasvanud 60% ehk 3,5% aastas. Artiklis mainitakse III samba eelisena, et sellesse pandud rahalt saab tulumaksu tagasi ehk reaalne tootlus oleks siis juba 6% aastas. Jäetakse aga mainimata, et ka kinnisvaratulu (kuna räägitakse kodusse investeerimisest) on samuti tulumaksuvaba (kodu müük). Võrdlus võiks olla isegi õige kui leiaksime “keskmise” kinnisvara, mis on täielikult välja ostetud – sellist pole tegelikult olemas.

Teeme oma võrdluse ehk arvutame välja kinnisvara tootluse kui kasutaksime laenu ning võtame arvesse, et kui meil poleks seda kodu, siis peaksime üürima. Lihtsustuse huvides võrdsustame laenumakse üürikuluga, kuigi reaalses elus on tihti üür kõrgem kui laenumakse (vähemalt nii on nende objektide puhul mida mina välja üürin).

Sissemakse 50% 30% 20% 10%
1999 3,41% 100 000 € 50 000 € 30 000 € 20 000 € 10 000 €
2000 +3,41% 103 414 € 6,83% 11,38% 17,07% 34,14%
2001 +3,41% 106 945 € 7,06% 11,77% 17,65% 35,31%
2002 +3,41% 110 596 € 7,30% 12,17% 18,26% 36,51%
2003 +3,41% 114 372 € 7,55% 12,59% 18,88% 37,76%
2004 +3,41% 118 277 € 7,81% 13,02% 19,52% 39,05%
2005 +3,41% 122 315 € 8,08% 13,46% 20,19% 40,38%
2006 +3,41% 126 491 € 8,35% 13,92% 20,88% 41,76%
2007 +3,41% 130 810 € 8,64% 14,40% 21,59% 43,19%
2008 +3,41% 135 276 € 8,93% 14,89% 22,33% 44,66%
2009 +3,41% 139 894 € 9,24% 15,40% 23,09% 46,19%
2010 +3,41% 144 671 € 9,55% 15,92% 23,88% 47,76%
2011 +3,41% 149 610 € 9,88% 16,46% 24,70% 49,39%
2012 +3,41% 154 718 € 10,22% 17,03% 25,54% 51,08%
2013 +3,41% 160 000 € 10,56% 17,61% 26,41% 52,82%
60% 120% 200% 300% 600%

Mida tabel näitab?

Tabel näitab meile, et mida rohkem laenu kasutame, seda kiiremini kasvab meie enda kapital. Laen on võimendus ja kui vaadata eelolevast tabelist tulpa 30% sissemaksuks, siis antud artiklis oleks õigem võrdlus antud perioodis kasutada oma kapitali kasvu numbrina 200%, sest 1999 aastal sai võtta kodulaenu 30% sissemaksega. Hiljem on saanud laenu ka madalama sissemaksega ning paljud inimesed on seda ka kasutanud.

Tegelik tulu võib olla muidugi nii kõrgem kui madalam, sest linnades on kinnisvara väärtus selles perioodis kasvanud kindlasti rohkem ja võib-olla mõnes maapiirkonnas pole vahepeal hind absoluutselt kasvanud. Tulu suurendab kindlasti ka see, et tegelikult on nende aastate jooksul suur osa laenust juba tagasi makstud ning kui nüüd müüa saab ka selle raha uuesti kätte.

Kui Sulle pakub huvi kinnisvarasse investeerimine, siis oled oodatud 12-13. aprill 2014 toimuvale VII Kinnisvara koolitusele, mis on just mõeldud kinnisvarasse investeerimise huvilistele.

Kui jõuad oma arvutustega mõne teise tulemuseni, siis oled teretulnud seda avaldama kommentaarina.

 

Rubriigid: Kinnisvara | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Jõgi või järv ehk millest koosneb laen?

Laen

Laen

Paljud on kokku puutunud sellega, et neil on olemas sissetulekud, kuid pole olemas suuremat summat raha, mida neil parasjagu kodu ostmiseks vaja on. Kui sissetulekud on piisavalt suured ja stabiilsed, siis saavad nad võtta laenu näiteks pangast. Peale laenu võtmist asuvad nad seda igakuiselt oma maksetega “toitma” ning teevad nii intressi kui ka põhiosa makseid kuni lõpuks 30 aasta pärast on laen tagasi makstud.

Kuid, kas oleks võimalik ka vastupidi? Mis siis kui Sul on olemas juba suurem summa eurosid, kas kuidagi saaks selle tööle saata nii, et keegi hakkaks Sulle tegema igakuiseid makseid ning perioodi lõpus saaks tagasi ka põhiosa?

Mulle meeldib vaadata laenu kahte osa eraldi – suur summa raha ehk põhiosa / laenusumma on sarnane järvele. Meil on hunnik raha või number pangakontol ja kuigi number püsib, siis selle ostujõud väheneb inflatsiooni tõttu nagu järv aurustub kui sinna ei lisandu uut vett. Kui me midagi ette ei võta, siis aja jooksul aurustumine / inflatsioon jätkub ning lõpuks ei jäägi suurt midagi alles. Seega meil või järvel on vaja laenu teist osa ehk jõge või igakuiseid makseid, mis toidavad järve uue veega või meie pangakontot uue rahaga. Ainult see tagab rahale ostujõu säilimise või järvele selle püsimise veekoguna.

Kuidas raha turvaliselt välja laenata?
Pikalt ja põhjalikult räägime turvalisest laenu andmisest juba 1. märtsil toimuval koolitusel Kuidas turvaliselt laenu anda? Lühidalt aga olen näinud, et välja laenamisega tehakse palju vigu – peamine neist, antakse laenu kellelegi, kel seda hädasti vaja on põhjusel, et tal pole raha aga midagi tarbimisega seotut on vaja tasuda. Seetõttu, et see raha tarbitakse kohe ära, pole neil inimestel tihti kusagilt võtta raha, et laen tagastada.

Annan ise laenu inimestele, kel seda tegelikult vaja pole. See teeb konkreetsed laenud turvalisemaks. Võib tekkida küsimus, miks nad siis üldse laenu võtavad, kui neil seda vaja pole? Enamasti on need inimesed leidnud hea võimaluse tekitada veelgi rohkem raha, kuid neil on vaja kapitali võimaluse kasutamiseks. Näiteks soovitakse osta korter, et see renoveerida ja vaheltkasuga müüa. Kui ostuhind on õige ja potentsiaalne müügihind on realistlik katmaks ära renoveerimiskulud ning paistab, et üle jääb ka midagi kasumiks, siis on vaja veel vaadata isikut, kes seda tehingut teeb. Kas ta teab mida teeb? Mida ta varem on teinud? Kes on tema meeskonnas? Kui inimene on ok ja tehing on mõistlik, siis tundub mulle ka laenuandmine mõistlik.

Seejärel on vaja veel otsustada, millist intressi kasutada ning veelgi olulisem, millist maksegraafikut kasutada… võimalusi graafiku osas on palju – annuiteet, võrdsed põhiosad, balloon, bullet, negatiivse amortisatsiooniga graafik jne. Graafik sõltub Sinu teadmistest ja oskusest küsida ning ka kokkusobivusest tehinguga. Kõike seda siin ühe postitusega selgitada on liiga palju. Seega kohtumiseni 1. märtsil toimuval koolitusel Kuidas turvaliselt laenu anda?

Rubriigid: Ettevõtlus, Kinnisvara, Koolitused, Pabervarad, Vara klassid | Sildid: , , , , , , , , , , | Lisa kommentaar

Hoiatus: Pangatöötajad õpetavad Sinu lastele vanu raha reegleid

“Eesti Pangaliit korraldab 16. jaanuaril rahatarkuse päeva, mille käigus jagavad liidu liikmespankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis üle Eesti,” seisab Pangaliidu pressiteates.

Kuid mida nad lastele õpetavad? Ja millised on täna kehtivad raha reeglid?

HoiatusPressiteates seda kirjas pole, mida täpsemalt õpetama asutakse, kuid sama seltskond on korraldanud juba mõnda aega koolides “Minu raha päevi” ning nendest materjalidest on näha, et õpetatakse eelarvet tegema, raha säästma, mitte laenama, panema raha hoiustesse ja fondidesse ja seda kõike nimetatakse finantskirjaoskuseks.

Nagu näha võetakse 16. jaanuaril asi ette väga laialdaselt – huvitav, miks on vaja nii palju pankade müügiesindajaid korraga koolidesse saata? Kas tõesti enam muidu ei osteta piisavalt fondiosakuid ja nüüd on vaja ka lapsed panna oma vanematele müüma mõtet, et fondid on head? Siit ka hoiatus – üks raha uusi reegleid on: Tee vahet müügiinimestel ja rikastel inimestel. Antud juhul on ilmselgelt tegemist müügiinimestega.

Samal teemal on Robert Kiyosaki kirjutanud hea kokkuvõtte juba 2008 aastal pealkirjaga Raha uued reeglid (The New Rules of Money). Esimene osa sellest kirjatükist toob välja raha vanad reeglid ehk just selle, mida meie pangaesindajad 16. jaanuaril koolidesse õpilastele õpetama lähevad.

Raha vanad reeglid (Robert Kiyosaki, 2008):

1. Mine kooli, et saaksid kindla ja turvalise töökoha. Minu isa tööl käimise ajal inimesed tegid seda. Nad läksid kooli, said töökoha ja püsisid ettevõttes kuni pensionini. Täna me kõik teame, et kindlad ja turvalised töökohad on vaid müüt. Eriti kuna töökohti eksporditakse, miljoni inimesed kolmandas maailmas sisenevad rahvusvahelisele tööturule ja konkureerivad madalamate palgasoovidega. Samuti lõpetab tehnoloogia areng nende ettevõtete tegevuse, mis ei püsi konkurentsis. Täna on neil, kes on sündinud peale 1970ndat aastat üks töökoht kogu eluks asemel arvatavasti neli kuni seitse töökohta elu jooksul.

2. Tööta kõvasti, roni mööda karjääriredelit ja teeni rohkem raha. Probleem kõvasti töötamisega töötajana on selles, et maksuseadused on kirjutatud töötajate kahjuks. Mida rohkem töötaja teenib, seda suurema protsendi maksudena valitsus võtab. [Kehtib selgelt USAs, kus maksumäär kasvab sissetuleku suurenedes. Samas kehtib ka Eestis, sest väiksema palgalistel on suurem osa palgast tulumaksuvaba ehk reaaltulumaksuintress on ka Eestis seda kõrgem mida suurem palk.]

Paljud on kuulnud [USAs], et Warren Buffet avaldab arvamust, et see on ebaõiglane, et tema maksab väiksema protsendi maksudena kui tema sekretär.

3. Säästa raha. Säästjad on kaotajad, eriti kui sa säästad USA dollareid. Alates 1971. aastast on USAl on olnud võimalus trükkida raha kiiremini kui riik seda teenib. See põhjustab säästude väärtuse langust samal ajal kui hinnad kasvavad. Adolf Hitler valiti Saksamaa kantsleriks pärast seda kui kesklassi säästud olid haihtunud hüperinflatsiooni tõttu. Stalin ja Mao said samuti võimule kui eelmised valitsejad hävitasid oma raha väärtuse.

4. Maksa laenud tagasi. Kuna USA dollari [ja ka teiste valuutade, sealhulgas Euro] väärtus langeb kiiresti on oluline teha vahet headel laenudel ja halbadel laenudel. Kahjuks isegi USA pankadel on palju halbu laene, tuntud ka kui subprime laenud. Kui sa tahad tänases maailmas jõukaks saada on väga tähtis, et oskaksid kasutada häid laene teenimaks rohkem kui raha väärtuse langus. Kui nad on targad, siis võlgades olijad võivad olla võitjad.

5. Investeeri hästi hajutatud väärtpaberiportfelli läbi fondide ja pensionifondide. Kõigepealt, Warren Buffet ei hajuta. Ta ütleb: „Hajutamine on inimestele, kes ei tea mida nad teevad.“ Teiseks, John Bogle, Vanguard fondide asutaja ning üks hiilgavaimaid mõtlejaid investeerimismaailmas ütleb, et fondihaldurid röövivad oma investorid paljaks. Ta väidab, et fondiinvestor paneb 100% kapitalist, võtab 100% riskist, ja saab vaid 20% tulemist. 80% investori tulust läheb fondihaldurile. Lisaks sellele, Wall Street Journal, kutsub viimast kümmet aastat „kadunud dekaadiks,“ sest viimase kümne aasta jooksul pole olnud reaalseid kasumeid aktsiatest.

Raha uued reeglid (Robert Kiyosaki, 2008):

1. Hoia oma igapäevast töökohta, kuid alusta vähemalt osalise ajaga oma ettevõttega. Teiste sõnadega, saa ettevõtjaks kodus. Sa õpid sellest palju, kuid ka rikastele mõeldud maksureeglid hakkavad tööle sinu kasuks. Kui sinu ettevõte kasvab ja suudab asendada sinu sissetulekut tänasest tööst, oled arvatavasti valmis sirutama tiibu ja lendama. Nagu sa tead, rikkaimad inimesed maailmas on ettevõtjad, kes investeerivad kinnisvarasse.

2. Saa ettevõtjaks. Maailma edukaimad ettevõtjad ei käinud koolis [lõpuni] ega roninud mööda karjääriredelit. Paljud väga tuntud ettevõtjad ei saanud koolis eriti hästi hakkama. Mõned neist on: Henry Ford, Ford Motor Company asutaja. Fordile kuluks ta ka täna ära. Thomas Edison, General Electric asutaja. Edisoni kutsuti tema õpetajate poolt nõrgamõistuslikuks. Bill Gates Microsoftist. Michael Dell Dell Computersist. Steve Jobs Applest. Richard Branson Virginist.

Täna, et üks riik jääks konkurentsivõimeliseks, vajame enam ettevõtjaid ja vähem töötajaid. Suurema arvu ettevõtjatega ja vähemate töötajatega saaksid palgad taas tõusta. [USAs on palgad mõningates sektorites oluliselt vähenenud või pikalt samal tasemel püsinud töökohtade Aasiasse viimise tõttu.] Kahjuks vanemad ikka veel ütlevad oma lastele: „Mine kooli, et sa saaksid endale töökoha.“ Teiste sõnadega paljud inimesed ja meie koolid programmeerivad lapsi olema töötajad – ettevõtjaks olemise asemel.

3. Kaitse oma raha. Selle asemel, et säästa raha, hoia seda likviidsetes varadena mille väärtus kasvab samal ajal kui dollari [ja ka teiste valuutade] väärtus langeb. Isiklikult hoian endal likviidse varana kulla ja hõbeda indeksaktsiad. Ostan iga kord kui kulla või hõbeda hind langeb. Täna, kui ma kirjutan, usun, et hea kulla hind on alla 1000 USD [2008 hind] ja hõbe on soodsa hinnaga alla 25 USD [2008 hind]. Kui mul on kiiresti raha vaja, siis müün oma kulla või hõbeda indeksaktsiad.

4. Kasuta võlga võimenduse saamiseks. Ma olen sügavalt võlgades… heades võlgades. Kasutan võlga, et saada rikkamaks. Võiksin maksta tagasi oma kodulaenu, kuid selle intress on vaid 6%. Nii kaua kuni suudan teenida 15% või rohkem tootlust oma rahale ma pigem investeerin kui maksan tagasi laene.

Kui sa oled professionaalne investor, siis 50% kuni lõpmatu tootlus sinu rahalt on võimalik. Kui sa soovid teada kuidas ma saavutan lõpmatu tootluse, siis loe minu viimast raamatut, Tõstke oma rahanduslikku IQ-d [Apollo] [Rahva Raamat].

Üks põhjuseid miks ma ei hajuta on, et see sarnaneb nagu läheksin hobuste võiduajamisele ja paneksin panuse igale hobusele. Ainus viis kuidas sa võidad läbi hajutamise hipodroomil on siis kui tume hobune võidab. Ma eelistan fookuseerimist ja võitjate valimist. Üks investeerimise müüte on, et kõrgem tootlus vajab kõrgemat riski. See on suur müüt. Nagu Buffet ütleb: „Risk tuleneb sellest kui sa ei tea mida teed.“

5. Tee vahet müügiinimestel ja rikastel inimestel. Üks põhjuseid, miks niivõrd paljud inimesed on finantsraskustes, peitub selles, et nad kuulavad müügiinimestelt finantsnõuandeid [näiteks pankade „nõustajaid“]. Täna ma vangutan pead kui kui ma kuulen niiöelda finantsgurusid, kes on tegelikult müügiinimesed, soovitamas aegunud raha reegleid. Nagu Warren Buffet ütleb: „Wall Street on ainus koht kus Rolls Roycega tulnud inimesed võtavad kuulda nõuandeid metrooga tulnud inimestelt.“

Postituse kirjutas:
Peeter Pärtel
56 458 673
peeter [at] cashflow.ee

Rubriigid: Ettevõtlus, Kinnisvara, Pabervarad, Rich Dad, Vara klassid | Sildid: , , , , , , | 8 kommentaari

Rekordarv CASHFLOW mängijaid – 175 osalejat

Palju Cashflow mänge9. detsembril 2012 mängis ühel ja samal ajal 175 noort CASHFLOW lauamängu. See on uus Eesti rekord, võimalik et ka Euroopa rekord.

Täname ürituse korraldajat, Entrum Sihtasutust (www.entrum.ee), kes tegi võimalikuks sellises suures mahus CASHFLOW mängimise.

Pilte leiab põhiliselt Facebookist.

175 noorega CASHFLOW Entrum öösessioonil

175 noorega CASHFLOW Entrum öösessioonil

Rubriigid: CASHFLOW, Võistlused | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Minu suurim “ahhaa” moment USA reisilt / koolituselt

17nda aprilli Mandrake CASHFLOW klubi kogunemisel ei osanud ma veel välja tuua oma USA reisi / koolituse suurimat õppetundi / ahhaa momenti… olles nüüd veel nii mitmedki päevad sellel teemal mõtisklenud, on sõlelale jäänud üks oluline tähelepanek…

Kohtusime selle reisi jooksul otses mõttes sadade kinnisvarainvestoritega (koolitusel osales neid üle 200, lisaks enne Phoenixis kohatud inimesed)… mis siis eristas inimesi, kellel on paar “ust” nendest, kellel on sadu või isegi tuhandeid “uksi”? Ukse all mõeldi ükskõik millist üürikinnisvara: ühe pere maja – üks uks; kahe pere maja – kaks ust; kortermaja – korterite arv uksi.

Ühe pere elamu vs Kortermaja

Suhtlustest nende erinevate inimestega jäi vähemalt mulle mulje, et need kellel on üksikud “uksed” investeerivad oma raha, enamasti küll seda võimendades laenuga, kuid siiski vaid enda raha. Investorid, kes rääkisid sadade “uste” omamisest investeerivad teiste inimeste raha ja võimendavad seda omakorda laenuga.

Teine oluline erinevus peitub selles, et üksikute “uste” omanikud ongi 100% iga vastava projekti omanikud, kuid sadade “uste” omanikud omasid pigem 30 – 50% igast projektist, kusjuures see osalus oli selle eest, et nad tehingu kokku on pannud ja seda objekti haldavad ehk pigem ei kasutata suurte kinnisvaraobjektide omandamisel oma raha. Millal ja kuidas kellelgi see 30 – 50% realiseerub on erinev… Näiteks Ken McElroy (Rich Dad nõuandja, kes on ka Eestis käinud) puhul saab tema ettevõte oma osa kätte peale seda, kui investorid on kogu oma kapitali kätte saanud. Mõnel juhul, millest kuulsin, sai aga tehingu kokkupanija näiteks kohe 10% tehingu summast kulude katteks ning ülejäänu siis ikkagi peale seda kui investorid on oma kapitali tagasi saanud.

Mis selle avastuse / õppetunniga peale hakata?

Muudan oma käitumist investorina… selle asemel, et laenata lühiajalist raha sissemaksete tegemiseks ja siis see oma tööga tagasi teenida / maksta, asun edaspidi sissemakseteks kaasama teiste inimeste raha ning ei ihalda endale enam 100% omandust, vaid ka 30 -50% peale investoritele kapitali tagastamist on ok. Huvitav, kui palju on võimalik nii “uste” arvu kasvatada näiteks järgmise aasta jooksul?

Rubriigid: Kinnisvara, Koolitused | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Kus osariigis teha oma ettevõtte ja kuidas leida head piirkonda kinnisvarainvesteeringuteks?

Äärmiselt oluline on kinnisvara investeeringutel ja üleüldse USA-s ettevõtlusega tegelemisel vaja jälgida erinevate osariikide ja linnade demograafilisi näitajaid ehk kas inimesi on sinna juurde tulemas või on just paljud sealt ära minemas. Seda tasub jälgida ka muudes riikides 🙂

Üks olulisemaid faktoreid on see, kas töökohti tuleb piirkonda juurde või jääb vähemaks ja kui püsivad on need töökohad.
Head piirkonnad, mis meile kõrvu jäid:

Dallas, kuna seal on suur naftakaevandus.
San Antonio, kus on suur osa USA meditsiinitööstusest.
Phoenix, kus on pidevalt soe ja kuiv kliima, seetõttu on see populaarne turismisihtpunkt ning paljud terviseprobleemidega inimesed tulevad külmemast kliimast sinna elama.
Memphis, kus on USA transpordi- ja logistikakeskus.

Nendes piirkondades rahvaarv kasvab ning seal on töökohad, mis püsivad. Kindlasti leidub häid piirkondi veel teisteski linnades, kuid igal juhul tuleb sarnaseid parameetreid jälgida.

Kehvad piirkonnad hetkel:

Detroit – mitmed suured autotehased on viimaste aastate jooksul oma tehased kinni pannud, mistõttu on töökohtade arv järsult langenud ja paljud inimsed sealt ära kolinud ning see mõjutab ka kõiki teisi sektoreid

Nevada osariik (seal asub maailma suurim meelelahutuskeskus Las Vegas) – inimesed kulutavad raskel ajal tunduvalt vähem meelelahutusele ning seetõttu on see osariik saanud väga suure löögi, mis väljendus ka kinnisvarahindade suures languses.

California osariik – see on ülivõimsalt USA kõige halvema ettevõtlus ja kinnisvarainvesteeringute kliimaga osariik. Ettevõtjana lasub Sul väga kõrge maksukoormus ning kinnisvara puhul on üürnik palju paremas seisus kui selle omanik. Kui üürnik ei maksa ja ei koli välja, siis on äärmiselt raske teda sealt välja seada. Kui õigesti mäletan, siis saab üürnik isegi kuni 6 kuud rahulikult seal nii olla, et sa ei saa omanikuna midagi teha.

Kus osariigis asutada ettevõte?

Kui soovid USA-s asutada oma ettevõtte siis kõige paream omanikukaitsega ettevõtted saad Sa teha Nevada või Wyoming osariigis.

Esiteks on seal ettevõtte tegemine ja omamine kõige soodsam erinevate tasude kui ka maksude mõttes, kuid mis veelgi olulisem, kui keegi peaks Su kohtusse kaebama (mida USA-s tehakse uskumatult palju), siis on Sinu vara tunduvalt paremini kaitstud, kui muudes osariikides.
Kui Su põhitegevus toimub mõnes muus osariigis, siis on soovitav teha emafirma ühte nendest kahest osariigist ja tütarfirma sellesse osariiki, kus tegelikult tegutsed.

Rubriigid: Kinnisvara, Koolitused | Sildid: | Lisa kommentaar